tagasi

Aastad 1945-1970 Kohila "Kalev"

Vaevalt oli sõda lõppenud ja esimesed demobiliseeritud koju jõudnud, kui Kohila paberivabriku noored tulid mõttele alevi spordielu taas käima panna. Paljud endised spordimehed olid igaveseks sõjaväljale jäänud ning nende asemele tuli leida rahuaegne vahetus. Toonastest poistest saigi Kohila uus spordipõlvkond ja tänu neile muutus sporditegemine alevis jälle elujõuliseks.

Kõigepealt tuli üle vaadata spordiplatsid, mis kohati rohtu olid kasvanud. Korrastati jalgpalliplats ja remonditi inventarimaja, väljaku äärde pandi pingiread, kus oli mõnus võistlusi ja treeninguid jälgida. Palliplatsi piirjooned tehti puulattidest, kaevati maa sisse ja värviti valgeks. Samuti värviti ära ka väravapostid. Lisaks jalgpallile rajati eraldi spordiplatsid ka võrk- ja korvpalli tarbeks. Nii muutus männik Kohila noorte vaba aja veetmise lemmikpaigaks, kus igal õhtul kostis palli mütsatusi ja kaasaelamise lõbusat rõkatust.

Tõsiseks sporditegemiseks aga läks alles 1946. aastal, siis juba Kohila "Kalevi" nime all. Paberivabriku esimeseks kehakultuurikollektiivi esimeheks valiti aktiivne spordimees Leo Jõeorg.

Juba järgmisel aastal tuli Kohila "Kalevi" jalgpallimeeskond Harjumaa meistriks. "Püsivuse" hea maine oli vaatamata sõjakaotustele meeste mängus alles jäänud. Seda võitu korrati ka 1948. aastal. Üldse oli jalgpall endiselt veel paberivabriku ja seega ka kogu Kohila trumpalaks. Eriti edukaks kujunes 1949. aasta, kui Eesti NSV karikavõistluste sarjas jõuti välja 15 parema meeskonna hulka. Selleks tuli võita Harjumaa karikas ja tulla esimeseks ringkonnavõistlustel. Kuuele ringkonnavõitjale lisandusid lõppringis 9 esiliiga meeskonda. Tartus peetud finaalturniiri esimeses mängus kohtuti kohe tugeva Tartu "Kaleviga", kellele kaotati kõuge napimalt 2:1 ja langeti edasisest võistlusest välja. Kuid finaali jõudmine oli omaette saavutus, mis on tänapäevani jäänud ületamata.

Tookordsetest mängijatest paistsid silma Albert Kasemets, Raimond Roosimägi, Karl Viks, kes oli hulk aastaid Kohila "Kalevi" põhiväravavaht, Elmar Horn jt. Jalgpallielu hingeks oli spordientusiast Maurer, kelle näpunäidete järgi harjutati ja kes organiseeris ka võistlusi. Hiljem käis Kohilas meestelejalgpallitarkust jagamas tunnustatud jalgpallikohtunik ja treener Elmar Saar. Harjumaa meistrivõistlustel olid Kohila meeste alalised konkurendid Turba, Keila, Maardu, Kehra ja Järvakandi kalevlased.

Tihedad sidemed olid Kohila "Kalevi" vutimeestel Järvakandi "Kaleviga". Viiekümnendate aastate algul jäid Järvakandi mehed peksupoiste ossa, kuid kümnendi lõpus juba osad vahetusid. Järvakandi "Kalev" jõudis välja esiliigasse nn. A-gruppi, Kohila "Kalev" aga mängis rida aastaid aste madalamal- Eesti B-grupis.